Võrreldes Eesti keskmise elanikuga kindlustavad Paide, Viljandi, Jõgeva, Jõhvi ja teiste Eesti väikelinnade kodanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, ennast ja oma lähedasi võimaliku töökaotuse või tervisega seonduvate riskide vastu rohkem, selgub SEB ELU-JA PENSIONIKINDLUSTUS AS-i kliendianalüüsist. Kui keskmiselt kindlustab kolmandik SEB eluasemelaenu klientidest end ootamatu töötuse perioodiks, siis Ida-Virumaa elanik tunnetab suuremat töökaotuse riski: 60 protsenti Ida-Virumaal sõlmitud kindlustuslepingutest sisaldab ka töökaotuse kaitset. Narvas ulatub töökaotuse kaitse valijate määr ligi 70 protsendini. „Ida-Viru piirkondlik majanduselu on viimastel aastakümnetel olnud veidi turbulentsem kui mujal Eestis, ka töötuse määr on reeglina veidi kõrgem kui Eesti keskmine. Sellest tingituna on loogiline, et kohalikud inimesed suhtuvad võetud kohustustesse tähelepanelikumalt ning on avastanud elukindlustuse näol lihtsa ja soodsa võimaluse oluliste riskide maandamiseks,” ütles SEB ELU-JA PENSIONIKINDLUSTUS AS-i juhatuse esimees Indrek Holst. Väikelinnade elanikud, kes on võtnud eluasemelaenu, kindlustavad ennast aktiivselt ka terviseriskide (ajutise töövõimetuse või raske tervisekahjustuse) vastu. Näiteks Paide, Rakvere ja Viljandi elanikud, kes on eluasemelaenu võtnud, on kõige eesrindlikumad kindlustama oma lähedastele rahalist turvatunnet perioodiks, kui kindlustatut on tabanud raske tervisekahjustus (insult, infarkt vms), mille korral tuleb tegeleda tervise taastamisega ja tööl käimine pole võimalik. Ligi 90 protsenti nendes linnades sõlmitud laenukaitse kindlustuslepingutest sisaldavad raske tervisekahjustuse kaitset. Lühiajalist töölt eemal olekut ja sellest tingitud sissetulekute vähenemist peavad reaalseks riskiks Jõgeva, Paide ja Viljandi elanikud. Olenevalt linnast võib ajutise töövõimetuse kindlustuskaitse sõlmimise aktiivsus ulatuda 85 protsendini. Tervise kindlustamise trend väikelinnades on loogiliselt põhjendatav, kuna Tervise Arengu Instituudi andmetel on väikelinnade elanike tervis Eesti keskmisest nõrgem. 2017. aastal pidas oma tervist heaks või väga heaks 55 protsenti Eesti elanikkonnast, Jõgevamaa ja Viljandimaa vastavad näitajad olid 47 protsenti ja 40 protsenti. Sünnihetkel võib keskmine eestlane arvestada 56 tervena elada jäänud eluaastaga, Viljandimaal 52 aastaga ja Jõgevamaal vaid 48 aastaga.